Võhikud võõrsil

Ilmselt pean ma alustama teatega, et Voitkad asusid vahepeal valge inimese kombel elama, sõitsid Jaipur-Bharatpur rongis suisa CC klassis ning yleyldse otsustasid jubedamal kombel raha kulutada, võttes igas guesthouse´is parima saadaoleva toa. Pärast 10 päeva Indias on mõnus olla sahib.

Meie eelmine peatuspaik - Bharatpur - oli selline huvitav linn, mida me tegelikult yldse ei näinud. Saabumispäeval kylastasime Fatehpur Sikrit, mis asus umbes 18km Agra suunas ning seega juba kogunisti teises osariigis (Uttar Pradesh). Ghost city on kogumik vaatamist väärt ammuammu mahajäetud moslemiaegseid paleehooneid - nii et kes sinnakanti satub, astugu julgesti läbi. Teise päeva veetsime, nagu juba öeldud, Keoladeo Rahvuspargis, seltsis keskealiste ornitoloogide ja muude karvaste ja sulelistega. Kohati jäi seal mulje, et viibid loomaaias, neljajalgseid kalpsas niivõrd rohkesti ja ligidal ringi. Hindikeelne kaart, mis piletiga kaasa anti, seletas küll midagi tiigri jalajäljest ning vististi hoiatas pargi tagumise osa eest, aga me ei lasknud end sellest häirida ning vänderdasime oma Raj-aegsete ratastega mõnusalt igal pool ringi.

Teine linn, kus ka praegu viibime, on alles nooruke. Jaipur. Jai Singhi linn. India linnadest, mida kogetud, kõige linnalikum. Seda tõendab nii asjaolu, et enamus mootorrattajuhtidest kannab kiivrit, kui ka 3-4 kohatud valgusfoori. Oleme elamustest punnis ning joome rummi pepsiga.

Samas, kaks nädalat Indias on kokkuvõttes olnud väsitavad, mistap pole meil midagi peatse tagasilennu vastu. Seda enam, et kuuldavasti pidas eesti rahvas end valimistel üsnagi viisakalt ülal

Alar, Jaipur, kl 23:16

Tere, armsad lugejad!

Holi ajaks p6genesime meie alalhoidlike ja pisut sotsifoobsete inimestana siis loodusparki, mis oli yks igati vahva ettev6tmine. Vurasime p@ev otsa ringi britiaegsetel velodel, mis vastupidiselt me klartustele p@eva l6puni koos pysisid. Kahjuks j@id pyytonid, keda Alar otsis (ja mina nii v@ga ei otsinud) ja hiidkilpsid n2gemata, igasugu s6ralisi/sulelisi kohtasime aga suurel hulgal.

Nyyd aga oleme Jaipuris, roosas linnas. S6itsime siia kuus tundi imetabase delux bussiga (kes teavad, need teavad) ja juba on pilet seitsmendaks selle kuu p@evaks samasugusele riisatpuule liini Jaipur Delhi taskus. Taskus on aga ka teine pilet- hilis6htusele seansile kinno. Film pajatab teekonnast kihlusest abieluni, kestus kolm tundi (vaheajaga). Sinna nyyd t6ttangi.

Namaste!

Maarja
Jaipur, 05.03.2007, kl 20.45

Täitsa jube lugu, äsja pressiti mult "holi" ähvardusel tervelt 10 ruupiat välja. Tegelikult siis lugu selline, et kaks õlut pidid maksma 160Rs, kuid kahesajast sai tagasi 30. Viimane kymme oleks tulnud ilmselt koos vägaväga roosa näo ja juustega. Tänan, ei, holi temaga.

Juba Jaisalmerist lahkudes viskasin pääsemiseks 5-ruupialise õhku, mis aitas meid ymbritseva ning kahtlaselt värvilise lastekarja tähelepanu mujale suunata. Samas saime rongis mingite perroonil seisvate laste käest ikkagi täiga pihta ning isegi siin Bharatpuris istub yks jõnglane ysna täpselt meie hotelli vastas umbes nelja meetri kõrgusel katuseplatsil ning ootab seal nagu mõni hull araablane, et saaks aga möödakäijaid oma värvipritsivast automaadist täis lasta. No krt kyll.

Kogu see hullus vältab siin juba hea mitu päeva ning kulmineerib hullusele kohaselt täiskuu ajal (st homme, 04.märtsil 2007), mil isegi poed suletakse ning mõistlikud inimesed otsivad pelgupaika, kes kust meie nt Keoladeo rahvuspargist.

Elu siiski ilus.

Eips,

Oleme juba Jaisalmerist lahkunud, kuid kaamelimatk elik peene nimega desert safari väärib paari sõnaga meenutamist.

Tegu oli kahtlemata meeldejääva matkaga Thari kõrbesse, eemale tavapärastest turistidest pungil radadest. Ning võin kinnitada, et neli julget kaameliratsutajat ei lasknud end häirida ei moslemigiidist ega viiest suures kiimas isakaamelist, kes kogu matka igal võimalikul juhul hullupööra mörisesid ning mõne lähedalviibinud emakaameli manu minna püüdsid.

Pärast paaritunnist retke nägi pilt muutus ning nägi välja järgmine:
turistid (enamasti) kõndisid ning saatjad (laulu lyyes) sõitsid. Enamust meist säilitas veel hea tuju.

Kui me aga Moosest ületasime ning ilma manamatagi sygaval kõrbes vihma välja võlusime, nii et kõik ujus ning ilus öö lõunamaa düünidel unustada tuli, pidid siiski ka kogenumad meist hea tuju säilitamiseks budistlikke õpetussõnu meenutama. Saime hakkama, kuigi tähistaeva asemel veetsime öö kõrbekoolimajas, kus läbisime ka esimese vabatahtliku hindu keele tunni.

Düüne siiski nägime, kusjuures ilusas hommikuses udus ning tegelikult tuli järgmine päev ka päike pilve tagant välja ning loodus ja ilm olid imekaunid nagu juturaamatus.

Kõigepealt Jaagule ja Hedile sydamlik teretulemast Indiasse!

Meie oodatavad koordinaadid, kui me just ei pea paremaks uuesti plaane muuta:
kuni 02.03-2007 Jaisalmer (hei, see on vaid homseni)
03.-05.03.2007 Bharatpur, Falcon Guesthouse
05-07.03.2007 Jaipur, Atithi Guesthouse

Ettevaatust, Holi käib! Iga päeva näeme siin või seal läbivärvitud ohvreid!

Kohtumiseni,
Alar

Namaste jälle,

Nagu Maarja kirjutas, jättis Pushkar meile palju toredaid mälestusi. Kui iga ilus asi saabkord otsa ning nii ka meie peatumine selles pyhas linnas. 27.02 õhtul võtsime viimase bruschetta ning seadsime sammud kohta, kus meid "takso" pidi peale võtma (nimelt selgus, et Jaisalmeri buss väljub tegelikult ikkagi Ajmerist ning kõigepealt on tarvissinna jõuda). Taksoosutus väikeseks hipibussiks, kuhu mahtus 2 kohalikku asjameest + 17 sõbralikku reisijat, 6 neist eriti sõbralikku ja tugevasti pilves juuti,kes kohe oma laulu lahti lasksid. No tyhja sellest, päkkpäkker kannatab ka juudilaulu välja. Asjaolu, et buss viis meid mitte Ajmeri, vaid hulka kaugemale linnast välja kuhugi maantee perve peale, tegi meid märksa murelikumaks..

Tulebki taas kord tõdeda, et loll õpib vaid oma vigadest, hoiatatagu teda kuitahes palju. Nii selguski Jaisalmeri sleeper-bussi saabudes, et ohhohoo, buss on rohkemgi kui 100% välja myydud, justnagu Rough Guide hoiatas. Tõusis korralik skandaal ning buss seisis oma tund aega, aga lõpuks said valged inimesed (turistid) omale istekoha, samas kuiports kohalikke pidid protestidele vaatamata põrandale kobima. Nagu näha, valitseb maailmas veel mingigi õiglus.

Janõnna me jõudsime Jaisalmeri, tsivilisatsiooni servale, kus muideks mobiililevi täiesti toimib. Meie turvatunnet siinses igivanas fordis tõstsid veelgi aegajalt yle peale lendavad India sõjaväe hävitajad.

Täna on olnud imeline päev.

Hommikuseks ergutavaks võimlemisharjutuseks külastasin uhkes üksinduses Ajmeri, moslemilinna, mille ligidal püha Pushkari küla ühes järvega pikutab. Retke eesmärk-saada raha tagasi rongipiletitelt, millest Pushkari kasuks loobusime. Ülesanne osutus oodatust lihtsamaks, üllataval kombel osutus täidtavaks aga ka teine ülesanne, mis Alari kanda jäi- saada tagasi välismaa konsultandilt 200 kohalikku raha, mis bussipileteid ostes talle eile kogemata rohkem olime maksnud. Oma väite kinniuseks meil igasugu tõendid puudusid, kuid nagu juba ütlesin, Alar ületas oma veenmisvõimega hindu reisikonsultandi.

Jägmiseks võtsin Ayurveda massazhi poolele kehale, see oli lihtsalt taevalik. Teenus oli erakordne selle poolest, et kasutati siin haruldast lady to lady meetodit. Üldiselt on massöörid karvased mehenässid ja ei poole ega terve keha massazh pruugi seetõttu lõplikult nauditav olla.

Massazhi järel lendles mu ülemine kehapool tükk maad kõrgemal alumisest (ja ma ei olnud siis ega ole ka nüüd special lassit joonud). Võtsin läänliku puhvee-eine (siin pakutakse iga nurga peal imehääd lääne kööki, eriti popid on itaalia road).

Seejärel suundusime aegamisi, shoppamispeatusi tehes ühe hotellini, kus lunastasim endale 50 kohaliku raha eest basseini- ja aiapileti. Sulistasime, võtsime päikest ja mulistasime kõrtest fantat ja lassit (ikka seda tavalist, seekord vist ananassi oma).

Sel õhtul vaatasime päikese loojumist ja tulede süütamist ühest katuserestoranist (viimaseid on siin igal sammul, üks mõnusam kui teine), eile ronisime selleks tarbeks läänpoolse templimäe otsa (Pushkaris ja selle külje all on üle 500 templi, 2 neist mäetipus, kumbki pühendatud ühele Brahma naistest. Ghatte, muide, on tillukese järve ümber 50).

Linn ise on pisut teise rütmiga kui oli Laksmanjhula Rishikeshis, st new agei ega joogat siin eriti ei harrastata. Küll aga hingab seegi hindude püha linn tugevalt hipilikus laadis, olles jällegi paik, kuhu läänlased end pikemaks ajaks unustada võivad.

Muide, mõned kohas siin saab osta ka alkoholivaba õlut.

Ja veel, lubasin soovitada meie hotelli Baba postkontori lähedal (mitte segi ajada Sai Baba, Baba Sai, ja veel mõne Babaga. Hea koha nime kasutuselevõtt on Indias populaarne äriidee, kusjuures iga mees väidab, et just tema asutus see original on). Aga hotell oli hoolimata esialgsest igasuguse veevoolu lakkamisest (hetkel, mil me mõlemad korraga, vee kokkuhoiu huvides, seebisena mittetöötava dushi asemel kraani all kössitasime) ning lubatud sooja vee jäämisestki kadunuks, vahva päkkpäkkerite äraolemiskoht, kus ametliku tsekk inni tegime koos tsekk audiga ja millel on mõnus rullpadjal lösutamisresto koos vesipiibuga esimesel korrusel ja loomulikult kena katuseresto. Loomulikult ka "best pizza in the town".

Alljärgnevad tähelepanekud ja ja nõuanded kuuluvad täiendamisele ja muutmisele kogu reisi kestel ning kes teab, vbl pärast sedagi.

• Yldiselt, öömaja tasub broneerida suurtes linnades (Delhi, Jaipur). Väiksemates (Pushkar, Rishikesh) on distantsid vantsitavad ning seega mõistlikum kohapeal ringi vaadata, mida pakutakse ja mis hinnaga.

• Unustage pikalt planeerimine. India on incredible, iga mõttes. Olge valmis oma plaane muutma, kui kuskil on (eba)meeldiv olla.

• Rongipileteid on väga mugav osta New Delhi rongijaama teiselt korruselt turistiletist. Olge valmis esitama passi ning ruupiates maksmise korral ka tõendit rahavahetuse kohta (meilt pole seda viimast kyll veel kysitud).

• Kui mõtlete sõita öörongiga, hoidmaks kokku aega ja raha (hea mõte, eksole), siis minu soovitus on võtta pikemad sõidud, st 8h asemel ikka 10-12-14h. Esiteks on pikem ots odavam, teiseks laseb rahus välja magada ning kolmandaks, hilisõhtune väljumisaeg ei olegi tegelikult kõige parem (vt järgmine punkt).

• Arvestage, et Delhis läheb (praegu) pimedaks umbes kl 18-18:30.

• Jumala eest, reisige kergelt. Ärge võtke kaasa T-särke, teksasid jms mõttetuid asju, mis võtavad kuivamiseks kaua aega, on soojas kliimas ebamugavad ning lasevad miili kauguselt aimata, et lähenemas on esmakordne turist. Seega, eriti riiete osas kaaluge kaks korda (va pesu), kas ja palju võtta. Yks pikakäiseline soe fliis on vägagi piisav. Veel parem, võtke kaasa vaid riided, mida pole kahju tee peal ära visata.

• Võtke kaasa (no või ostke kohapealt) jalakreem. Niikuini käite peamiselt lahtiste jalanõudega ning miskine jalgadeniisutaja kulub ära.

• Ärge olge nii lollid kui meie, kes avastasid alles kolmandal päeval, et veavad rummi klaaspudelis kaasas . Plaskutäis rummi kõhurohuna on samas aus kraam.

• Magamiskott paha, kerge tekikott hea.

• Reisitšekk paha, USA dollar hea. Tegelt saab ka tšekke kerge vaevaga lahti vahetada, aga kurss on halvem, eriti kui arvestada tšekkide saamisega kaasnevat kulu. Lisaturvalisus my ass. Kui teil on pass läinud, siis mis kasu on reisitšekist? Ja kui pass on alles, on alati alles ka piisavalt raha.

• Riiete all kantav heast materjalist vöökott suure raha ja passi jaoks on hea, samuti üleõla linnakott. Meie nt liigume seljakotiga halvemal juhul 5min päevas.

• Kõhurohud head. Meil pole veel midagi juhtunud, aga selle koha pealt on tõesti parem karta kui kahetseda. Ise viskan vahel ikka probiootikumi hinge alla, kui tundub, et mine sa nyyd tea...

• Plaaster on ka hea. Päkkpäkkeril juhtub niikuinii ning plaasterdus hoiab põletiku ära.

• New Delhis ei ole halb mõte liikuda metrooga. Metroo on ylivärske ning räiges vastuolus nt Old Delhi räpasusega. Pealegi maksab ta 6Rs pilet ning on juba 2 peatuse korral rikšast kiirem. Soovitame.

• Paharganj Main Bazaari läbimine on Delhis kohustuslik . Tegelikult saab sealt tõesti kõike, mida yks päkkpäkker Indias vajab ja rohkem veel. Muidugi, kui esimene trehvung toimub öösel kl 3, võtab ta veidi põlvist nõrgaks..

• Nii uskumatu kui see ka pole, paljupalju parem on mitte veeta rongis kaks o'o'd ja'rjest.

• Veel rongidest. Kui teil on vo'imalus saata keegi nt hotellist 50-80Rs eest pileteid hankima, tehke seda! Ning kui otsustate siiski ise minna jaama pileteid hankima, varuge ko'vasti kannatust (viimati la'ks meil yle 3h, aga see on loodetavasti ää'rmus) ning kohe kindlasti kontrollige enne netist, kas teie soovitud pileteid yldse ongi saada. Plaan B ehk mida teha esimese parima rongi/klassi mittesaamisel kujuneb ja'rjekorras oodates ise, kui teil va'hegi taipu on.

• Asjad, mida meie oma reisil kordagi ei kasutanud: pliiatsiteritaja (siiamaani imestan, et Maarja selle kaasa vedas), fotoaparaadi akulaadija (kaks komplekti akusid oli piisav) ning jalgrattatross, mis mõeldud seljakottide lukustamiseks rongis. Samas tabalukku kasutasime mitmegi guesthouse'i ukse lukustamiseks.

• Rohud, mida embkumb või mõlemad meist reisi jooksul pruukis: Lariam, probiootikumid, Immodium, Sudafed (nohuga lennukis reisimiseks), aktiivsüsi, bon voyage ingveritabletid, Urosept ning tavaline plaaster.

Päike on loojunud, gongid templites vaikinud, eesti fondid klaviatuuril paigas - on aeg kirjutada.

Reis siia kulges justnagu juba rutiinselt, öise rongiga Ajmeri. Sealt võtsime, st meid võeti, rikša peale ning juba olimegi bussijaamas ning miskise kohaliku bussi peal, mis lubas meid Pushkari toimetada.

Et oleme öö jooksul ikka jupp maad lõuna ja lääne poole liikunud, sai aru sellest, et tänavate kondasid peale haigutamaajavate lehmade ja kitsede ka paar pesakonda vöödilisi sigu ning mõned vankritega kaamelid, kes minu arvates suuruselt elevandile alla ei jää.

Pushkar ise jättis meile suisa niivõrd hea mulje, et otsustasime reisiplaani ringi teha ning veeta siin yhe asemel kaks päeva. Meid ei suutnud takistada ei pealetykkivad preestrid ega krt teab kelle sitahunnik, kuhu ma just sandaalist vabastanud jala suutsin asetada. Kõigest sellest hoolimata olime valmis vaevaga soetatud Jodhpur-Jaisalmer rongipiletist loobuma, et vaid olla siin veel yks päev.

Mida me päikeseküllases Pushkaris need 2 päeva täpsemalt tegime, lubas Maarja teile pikalt ja põhjalikult seletada. Et te ikka aru saaksite ning kadedusest roheliseks läheksite. Vihjan vaid niipalju, et alguses turtsuv Maarja sulas ajapikku suisa nii yles, et oli vabatahtlikult valmis yhele jõnglasele 10 ruupiat andma. (Kutsusin ta mõistusele tagasi ning jõnks sai 5Rs).

Head Vabariigi aastapäeva, sõbrad.

Maarja lühikõnele lisaks mainiksin, et mäed on Indias raudselt omaette reisi väärt. Enamus Lääne inimesi peatus või kavatses sealkandis peatuda mitte päevi, vaid nädalaid ja kuid. Kes kavandas mitmenädalast trekkingut kõrgemal mägedes, kes mootorrattatuuri, kes oli seal jooga ja vaimse täiustumise pärast. Ning hooaeg on alles algamas.

Rishikesh, täpsemalt Laksmanjhula (mõned kilomeetrid ylesvoolu), on parajalt new-age'lik koht, kus rippsillal tolgendavad ahvid, templites, ashram'ides ja tänavatel aga omapärane rahvas, kelle hulgas suhteliselt palju Indiaga kohanenud välismaalasi. Sinna rangelt taimetoidulisse kanti jõudes varuge vähemalt 3-4 päeva.

Meie oma napi kahe päevaga tegime, nagu öeldud, raftingu Gangesel ning hommikuse safari Rajaji rahvuspargis, kus tõepoolest õnnestus teiste hulgas ka metsikute elevantidega tõtt vahtida. Tõtt öelda on nad väga halli värvi ning näevad ülirahulikud ja õnnelikud välja, isegi see võhkadega tegelane, keda autojuht miskipärast kogu aeg kartis

Rishikeshist lahkumiseks ning Haridwari jõudmiseks rakendasime juba tavakohast täppisjõudmist, mis praktikas tähendab juba liikumahakanud bussi kinnipidamist rikšast lehvitamise kaudu. Mõjub 100%.

Haridwari saabusime veidi enne loojangut, mis andis meile rahulikult aega rattarikša võimeid proovida ning veidi ka turul ringi jalutada. Seejärel suundusime Gangese äärde, kus algas igaõhtune riitus, mis oli huvitav elamus, kõige oma rahvahulga ning gongilöömise, hindikeelse palvetamise ning tulukeste ujutamisega. Hindude jaoks on Haridwar püha linn, elu andja Ganges väljub seal mägedest.

Mõne tunni pärast aga astume rongile, mis viib meid hommikuks Ajmeri. Eks näis, mis edasi saab. Igatahes kes soovib meid siin trehvata, saab seda tn teha 27.02-02.03 Jaisalmeris, Thari kõrbes.

Alar, 24.02.2007

Delhi, Paharganj