Võhikud võõrsil

Sawatdee khrab!

Praegu just avastasin, et ta'na on teisipa'ev ning et hetkel asume 8kraadi kaugusel ekvaatorist. Homme sihime veelgi la'hemale, aga arvatavasti pysime sel reisil siiski pohjapoolkeral. Kes see ikka pea alaspidi tahab ka'ia - kylili kuu on juba kahtlane piisavalt.

Jako, palun kontrolli kas me to'esti sulle juba la'hemale joudma ei hakka Ning kui ei siis teed ehk omalt poolt ka m'oned sammud, nt tulles siiapoole vaikset lompi?

Meie va'sitav (ning nyydseks ka oige-o'ige pisut tervisele hakkav) retk ei ole muidugi ainult lill ja lillemyyjatest ko'rvalevingerdamine, vaid pidev ja raske teadmiste omandamine. Nt vo'in meenutada kena kohakest Yangshuo'd, kus yhel ohtupoolikul (happy hour, saate isegi aru) otsustasime Maarjaga eksperimenteerida k'oiksugu kotkeilidega, mis meil seni proovimata olid. Mis seal salata, sokutasin Maarjale kohe algatuseks Long Island Ice Tea ning senikaua kui ta sellega maadles, katsetasin ise mai tai'd ja panda beari jms jooke. Mai tai osutus o'ige magusaks ning Bangkokis ristisin ma ta My Thai'ks.

Jookide ko'rvale sobib, eriti kui vaba aega lademes ka'es ning argised mured pole ko'rgeid mo'tteid takistamas, veidi vabal teemal filosofeerida. Bangkokiga esmast tutvust sobitades tabasin end mo'ttelt, et krt, nii paljud sob'rad ja tuttavad on soitnud pikemaks ajaks laia maailma, pesitsedes hetkel nt Guatemaalas, Venetsueelas, Barcelonas, Londonis, Berliinis, Stockholmis jne. Kas pole maailmara'ndamine mitte oluline viis silmaringi avardamiseks? Kas pole nt aastane ymbesmaailmareis ma'rksa kaalukam pagas ja va'a'rtus kui magistrikraad alal, mida ylikoolis ning praktikas juba isegi oppinud oled?

Pealegi, teisi ra'ndureid kohates ning nendega juttu puhudes selgub, et see pole mingi vo'lukunst vo'i rikkurite privileeg. Ok, mo'o'ndusega, et aega peab olema. Aga aeg olla ko'ige yhtlasemalt jaotatud ressurss siin maamunal. Maailmana'gemise-kogemise lihtsuse kohta siinkohal ka yks va'ike na'ide - sealsamas juba mainit Yangshuos on ennast sisse seadnud yks Briti filosoofialektor Liverpoolist. Tuli tahtmine mingi aeg mujal elama, lendas kohale ning juba j'rgmine pa'ev alustas to'o'd inglise keele opetajana, no problem. Kui see aga ylejouka'iv kohustus tundub, siis eluaseme, o'lle ning toidu saab seal juba yhe 80minutilise kord na'dalas vabal teemal peetava ettekande/vestluse eest kohalikele o'ppuritele.

Heakene kyll, Taimaast endast pajatame ja'rgmine kord - nyyd kus Maarja omale Bangkokist uue kaamera leidis, on muideks lootust, et siia blogisse lopuks ka moned pildid ilmuvad.

J'a'age terveks!
Alar

Vahepeal oleme v'henenud pagasi ja elu-tervisega maandunud Taimaa pealinnas. Esimesed kolm tundi m;;dusid lennujaams viisasabas oodates, kuna meie lennuk oli nii m]nusasti sabunud umbes 10 minutit p'rast [ht Indiamaa ]hus\idukit. Peael meid ei tahtnud keegi viisat.

T'na v'ltisime p'ris edukat Bangkoki suurlinlikust - s]itsime kanalitel kuhu inimesed on endale kanajalgadel aiamajakesed p[stitanud, j]ime kilekotti [mber valatud Pepsit (v'ga popp joogianum siin), tegime m'lufotosid uskumatutest templikolmpleksidest, kuna pole end veel kaubanduskeskusse uue kaamerapoisi j'rele vedanud (damn, teades, mis on Macau, oleks k[ll arvanud, et selal meid teisiti paljaks varastatakse), vaatasime taide [ldrahvalikku meelelahutust- hiidstaadionile tuldi suurte seltskondadega, asuti n'rima vorsti ja lennutama igas suuruses ja tegumoes lohesi.

N[[d vast linnapeale l'llama :-)

Muide, Macau on tegelikult h'sti s[mpaatne- p'rast Hiinat n'ib portugali keel ju suisa emakeelena!

Peale Tolkieni Keskmaa on maailmas ka teine, veel suurem Keskmaa, mille me siin ta'iesti ammendavalt kohe paari lausega a'ra kirjeldame. Ning kahtlejad, kes te vana juttu kolmest pimedast ning elevandi londist, jalast ja sabast ra'a'kima hakkate, vo'tke teadmiseks, et jutt ka'ib elevantsi londist.

Keskmaal on omad veidrused. Na'iteks vo'etakse rongis teilt ysna alguses pilet a'ra ning antakse vastu plastikkaart. Soidu lopupoole vo'etakse kaart a'ra ning antakse pilet tagasi. Oletatavasti va'ldivad vo'imud sellega riski, et reisijad vahepeal na'ljaga oma piletit ja'rama ei asuks.

Keskmaal on oma lo'hn - ei ole pa'ris India, on pehmem ning samas ka mo'neti vu'rtsisem. Tulge ja nuusutage.

Keskmaa ohk on lootusetult saastatud, isegi maal olles on pooled maetipud sumus. Sellest on kahju.

Keskmaal ra'a'gitakse ainult keskmaakeelt, isegi kehakeel on neil va'ga puine.

Ja'tkub..

Alar ja Maarja

Long time no see. Elu on huvitav, eriti kui reisi peal olla ning mis sest ikka mingi tyhja blogi peale kulutada, eksole.

Aga ok. Alustuseks keerame moned pa'evad tagasi ning mainigem, et Guilinis on va'ga meeldivad naistaksojuhid.
Teiseks on Guilinis ka ysna suur Seven Star Park, kus peale turistide ja loodusna'htuste ja tooli kylge seotud paabulindude voib ja'lgida ka pandat ehk bambuskaru (?). Pandakaru on pa'riselus ta'pselt nii nunnu karvakera nagu ta piltide pealt va'lja na'eb. Selle to'estuseks on meil esitada ka allj'rgnev kohapeal tehtud ja igati autentne video ylilahedalt ukerpallitavast pandast:

/-/

No kui ta'pne olla, siis see video ei ole kahjuks enam meie ka'es, kuna meie yhine pildima'lu Canon A620 voimistanimioligi otsustas Macau bussis, et edaspidi reisib ta meist eraldi Tegemist oli ilmselgelt kallutatud jo'udude ideega valmistada meie vaim budistlikule Taimaale saabumiseks ette. Selle tulemusega on ainus Yangshuo maastikupilt, mis meil ma'lestuseks on, kokkurullitud siidimaali peal.

Animus brevis, ars longa est.

Alar

Hiina on ikka to'eline myyr. Isegi kusagil keset eikusagit on neil tarvis va'ikeste korvikeste kaupa telliskive parvetada ning teisel jo'ekaldal - jajah, ikka keset ei kusagit - hunnikusse laduda. Va'lismaalase kohta on neil Jangdi ja XingPingi vahelisel alal aga suisa omaette termin. Bamboo! Iga vend, kes sulle vastu tuleb, ka jo'est kaugemal po'llu peal veist ajav v'oi riisi kuivatav maamees tervitatub sind so'naga "bamboo!".

Oleme ikka (st ja'lle tagasi) Yangshuo's. Ta'na ja'tkasime ymbruskonnaga tutvumist omal jalal kebjates, homme la'heb loodetavasti ja'lle reisiks, sedakorda o'o'bussiga Zhuhaisse (e.k. Pa'rlijo'e linna). O'htuseks vahelduseks vo'tsime kohaliku o'lle asemel mo'ned kotkeilid ning imestasime, kuidas kyll siinmail Gucci, Versace, Lacoste jms vidinad alla on hinnatud..

Ja muide, Maarja arvamusi ilma ja temperatuuri kohta ei maksa eriti to'siselt vo'tta, kuigi siin on ohtuti ja varahommikuti to'epoolest jahedavoi'tu, nii 13-15C. Pa'eval tuleb see o'nneks siiski umbkaudu kahega korrutada.

Ja'a'ge terveks,
Alar

Hm, ma ei teadnudki, et va exploreri menyyd on n6ndaviisi pahe kulunud. Nimelt on siin massinas kogu vark seadistatud mandariinile ja ilmneb, et pole problemi! Klaveri seadistasin englisele ja arvan, et enamat oleks hetkel palju tahta.

Hiinamaa... Esamapilgul rabas ta mind just oma kontrastsuses teisele suurele Aasia maale, kus oleme
hiljuti olnud. Nii puhas! Eriti rabas puhtus Guangzou keskvaksalis. Viimatimainit vaksal oli muidugi tapselt nii nagu kirjeldet/ nagu oleks just just yks superstaar oma esinemist lopetamas ja teine alustamas. Mingi valemiga avastadsime aga margatava shortcuti turvakontrollis ja sees me olimegi. Jaamas sees pileteid ei myyda. leis\dsime piletimyygitadi nr 52 (annab teatavat aimdust jaama suurusest), tal valmis kirjutatud lipik jkahvanagidele-tadi nr 14. Tadi nr 14 oskas head inglisit!!!!!! Uskumatu!
Yldiselt on kelega siin nii, et toesti, kohati naib eesti keel olema efektiivsem kui english,. Olgu kiidetud see inime, kes hiina keele vestmikud helsingi lenujaama myyki v6ttis ja meie lendu lausda 3 tundi edasi lykkas, nii et meil kyllalt aega oli endale see soetada (ja muidugi veelgi enamgi aega, millega midagi nii kasulikku peale hakata ei osanud). Ja siis veel olgu kiidetud hiinlaste eriline ja arusaamatu lahkus, mistottu nad on araabia numbrid kasutusele votnud.
Saime piletid samaks paevaks Guilini- 2 klass, k6vad istmed, ylemine nari. 11 h. Oijah.
Raudteetrandsport siin on eraldi kirjeldamsit vaart. Jaamas piletist ostes ei oelda sulle mitte teed, kust rong valjub,vaid ootesaali. Ootesalis siis on yks tadi ruuporiga, kes roogib yhel kaunil hetkel, mil sinu seltskond kuhugi suunas jooksma peab hakkama.Hiinlaste ettekujutus jarjekorrast on sumisev mesilasparv, mille liikmed taiesti seoatamatus jarjestuses teensut tarbivad (setottu on nt jaamades pandud pysti tarad, kuhu inimesed mahuvad tapselt yksteise taha seisma ja lihtsalt peavd niiviisi jarjekorra moodustama) niisiis see summ tormab mingi uklse poole. Hasti, jalitame neid!
Rong ise osutus mill;ekski India omaga taiesti vorreldamatuks. Restoranvagun! Valged linad-padjad-tekid 2. klassis.Kovast istmest oli ikka asi ysna kaugel. Krapist lasti aina roomsameelst muusikat ja uudist ja nii alga me 11 h retk. Rong muide oli kitsaim, mida olen elus nainud. Sinna mahtus 2 m pikk nari ja siis jai ruumi veel pool meetrit, see oligi kogu rongi labimoot. Eesti omad on ikka oma kova metri laiemad.

Nii et esimese oo yle Hiinas justkui kurta ei saaks, kui valja jatta see, et me toeesti veel ei olnud harjunud Eesti aja jargi 14-01 magama. Aga eks harjub.

Peagi aga hakkas aeg, mida koge paremini iseloomustab: ma soon midagi, mul pole orna aimugi, mis see on ja parem, ei tahagi teada!

Just praegu tsekisin sonaraamatut ja sain teada, et esmesel paevalk toitusime angerjast, mis oli aga se pikk usiilaadne asi, mida ma eile oosel yh raha eest tanavalt ostsin, pole aimugi. Igatahes, oli pool meetrit pikk ja krompsus hamba all.

Aga tanane reis yangzou umbrusse... Eino, taitsa Parahiina! Seda teed, misamooda me velodel veeresme voiks nimetada ka peenravaheks- hei, tule siit, kartula ja peedi vahel, ara sinna porganisse keera! ahpeal kohtasime yht onu, kes meid tte naitamise nime all bambuslodjal soidutas (maabusime muide otse kanalas, hiljem marssisime labi yhe kanalauda restorani- nii et sinna siis WHO hoiatused linnuturgude mittekylastamisest Kagu-Aasias).

Heips,

Yheso'naga, oleme elus ning jo'udnud otsapidi Yangshuo'sse, ja'rjekordsesse pa'kkpa'kkerite mekasse. Kui Guangzhou ja'ttis lihtsalt suurlinna mulje (va Shamiani saar), ning Guilin suutis meid huvitada umbes 3-4h, siis Yangshuo magnet alles hakkab meid siduma.

Tundub, et oleme siin niikaua kui vo'imalik. Nyyd aga tuleb minna raha vahetama (jajah, otsas juba), laenutatavaid jalgrattaid yle kaema ning siis aidaa kylavaheteele.

Muideks, transport on siis efektiivne - oleme kasutanud nii taksot, bussi, rongi kui metrood ning nuriseda pole midagi. Ole ainult mees ning tee neile putonghua's selgeks, mida soovid Metroo on selles suhtes vast ko'ige va'heno'udlikum.

Zaitian,
Alar

Meid ümbritseb lõdisemaajav ning vinguv sügis.
Mõistlikud olevused on juba ammu lõunamaal talvitumas.
Võhikud lahkuvad.

Võhikud käisid suvel küll ka korraks Kreetal, aga nii lühikesest tripist nii tsiviliseeritud saarele ei hakanud me siia reisiblogisse üldse kirjutamagi. Sedakorda lendame aga maailma keskpunkti - Hiinasse - ja sealt edasigi. Ehk siis kaugemale itta ja lõunasse kui võhikud eales varem jõudnud on. Kahju kohe, et mu hiina keele õpingud nii kaugesse minevikku jäävad, et peale "he hao" jms enam midagi meeles pole. Tuleb loota Maarja näitlejameisterlikkusele ja žestikuleerimisoskustele.

Väljalennuni on umbes 14 tundi. Meie õppimisvõimet näitab asjaolu, et pakkimist pole me isegi veel alustanud. Lugedes gulliverireiside blogi, võib see pealegi niikuinii tühjaks tööks ja vaimunärimiseks osutuda..

Travel light but happy

Alar,
rahulik ning üldsegi mitte (veel) ootusärev.

Sellega tõmbavad võhikud oma väsitavale India-reisile joone alla. Küllap naaseb ka tervis paari päeva jooksul. Võtsin omale vabaduse vanu sissekandeid siin-seal täiendada, samuti laadisin lõpuks üles illustreerivad pildid.

Neile, kes meid otseselt ei tunne, pakub vast enam huvi ajapikku igasugseid tähelepanekuid kogunud sissekanne "mida võtta, mida jätta".

Mida selle India kohta siis öelda? Jah, üldiselt on ta suur, rahvarohke, kuum ning räpane. Samas leiab külaline sealt igasuguseid paiku, ka selliseid, mis sellele kirjeldusele otseselt ei vasta. Võhikuna reisimine on üsna riskirohke ettevõtmine, mistõttu järgmistele ränduritele soovitaksin meist rohkem eeltööd teha (mh ka India kultuuri, usundi ja ajaloo vallas), avastamaks sealt just seda, mida otsima mindi.

Järgmise reisini,
Alar

Le Meridien on 5* hotell New Delhis, kus me veetsime ootamatult oma reisi nö "ekstrapäeva". Muideks, Le Meridieni võib soovitada küll (kui teil muidugi pole kahju 200 USD välja käia), boonusena tal huvitav aatrium.

Asja juurde tulles tõdegem aga, et India üllatab ikka ja jälle. Nimelt pidime 8. märtsi öötundidel Indiaga hüvasti jätma, kuid lennujaamas selgus, et jätsime hüvasti üksnes oma seljakottidega. Hindiviidid ise toimetati bussidega Delhi hotellidesse laiali (Finnair lennuk polnud veel Helsingist väljunudki).

Siinkohal on paras aeg avaldada kestvat kiitust meie hotellile, mis oli numbitoa varustanud nii hambaharja kui -pastaga, erinevate šampoonide, shaving kit'i, niisutuskreemide, mõningate naistevidinate jms tarvilikuga. Vähemtarvikust, kuid siiski kasutust leidnud varustusest mainigem pudelit punast veini, õunu ning omapärast valgustussüsteemi.

Päev hotellis möödus turisti kombel logeldes - Maarja päevitas basseini kõrval ning mina tegin kohalikele piljardis pähe. Lisaks jacuzzi ja korralik köök, mida me absoluutselt ei süüdista meid tabanud kõhuhädades.

Tagasisõit ise, mis kokkuvõttes ca 20h edasi lükkus edasi, kujunes meie jaoks kannatuste rajaks. Katsetasime sel ajal enda peal enamust oma apteegi sisust. Aga päkkpäkkerid on hullematki läbi elanud ning pärast mõningaid lisaväntsutusi ning ööd Helsingi hotellis jõudsid võhikud Voitkad 9-ndal märtsil 2007 eluga kodumaale tagasi.