Nov 2007

Hiina on ikka to'eline myyr. Isegi kusagil keset eikusagit on neil tarvis va'ikeste korvikeste kaupa telliskive parvetada ning teisel jo'ekaldal - jajah, ikka keset ei kusagit - hunnikusse laduda. Va'lismaalase kohta on neil Jangdi ja XingPingi vahelisel alal aga suisa omaette termin. Bamboo! Iga vend, kes sulle vastu tuleb, ka jo'est kaugemal po'llu peal veist ajav v'oi riisi kuivatav maamees tervitatub sind so'naga "bamboo!".

Oleme ikka (st ja'lle tagasi) Yangshuo's. Ta'na ja'tkasime ymbruskonnaga tutvumist omal jalal kebjates, homme la'heb loodetavasti ja'lle reisiks, sedakorda o'o'bussiga Zhuhaisse (e.k. Pa'rlijo'e linna). O'htuseks vahelduseks vo'tsime kohaliku o'lle asemel mo'ned kotkeilid ning imestasime, kuidas kyll siinmail Gucci, Versace, Lacoste jms vidinad alla on hinnatud..

Ja muide, Maarja arvamusi ilma ja temperatuuri kohta ei maksa eriti to'siselt vo'tta, kuigi siin on ohtuti ja varahommikuti to'epoolest jahedavoi'tu, nii 13-15C. Pa'eval tuleb see o'nneks siiski umbkaudu kahega korrutada.

Ja'a'ge terveks,
Alar

Hm, ma ei teadnudki, et va exploreri menyyd on n6ndaviisi pahe kulunud. Nimelt on siin massinas kogu vark seadistatud mandariinile ja ilmneb, et pole problemi! Klaveri seadistasin englisele ja arvan, et enamat oleks hetkel palju tahta.

Hiinamaa... Esamapilgul rabas ta mind just oma kontrastsuses teisele suurele Aasia maale, kus oleme
hiljuti olnud. Nii puhas! Eriti rabas puhtus Guangzou keskvaksalis. Viimatimainit vaksal oli muidugi tapselt nii nagu kirjeldet/ nagu oleks just just yks superstaar oma esinemist lopetamas ja teine alustamas. Mingi valemiga avastadsime aga margatava shortcuti turvakontrollis ja sees me olimegi. Jaamas sees pileteid ei myyda. leis\dsime piletimyygitadi nr 52 (annab teatavat aimdust jaama suurusest), tal valmis kirjutatud lipik jkahvanagidele-tadi nr 14. Tadi nr 14 oskas head inglisit!!!!!! Uskumatu!
Yldiselt on kelega siin nii, et toesti, kohati naib eesti keel olema efektiivsem kui english,. Olgu kiidetud see inime, kes hiina keele vestmikud helsingi lenujaama myyki v6ttis ja meie lendu lausda 3 tundi edasi lykkas, nii et meil kyllalt aega oli endale see soetada (ja muidugi veelgi enamgi aega, millega midagi nii kasulikku peale hakata ei osanud). Ja siis veel olgu kiidetud hiinlaste eriline ja arusaamatu lahkus, mistottu nad on araabia numbrid kasutusele votnud.
Saime piletid samaks paevaks Guilini- 2 klass, k6vad istmed, ylemine nari. 11 h. Oijah.
Raudteetrandsport siin on eraldi kirjeldamsit vaart. Jaamas piletist ostes ei oelda sulle mitte teed, kust rong valjub,vaid ootesaali. Ootesalis siis on yks tadi ruuporiga, kes roogib yhel kaunil hetkel, mil sinu seltskond kuhugi suunas jooksma peab hakkama.Hiinlaste ettekujutus jarjekorrast on sumisev mesilasparv, mille liikmed taiesti seoatamatus jarjestuses teensut tarbivad (setottu on nt jaamades pandud pysti tarad, kuhu inimesed mahuvad tapselt yksteise taha seisma ja lihtsalt peavd niiviisi jarjekorra moodustama) niisiis see summ tormab mingi uklse poole. Hasti, jalitame neid!
Rong ise osutus mill;ekski India omaga taiesti vorreldamatuks. Restoranvagun! Valged linad-padjad-tekid 2. klassis.Kovast istmest oli ikka asi ysna kaugel. Krapist lasti aina roomsameelst muusikat ja uudist ja nii alga me 11 h retk. Rong muide oli kitsaim, mida olen elus nainud. Sinna mahtus 2 m pikk nari ja siis jai ruumi veel pool meetrit, see oligi kogu rongi labimoot. Eesti omad on ikka oma kova metri laiemad.

Nii et esimese oo yle Hiinas justkui kurta ei saaks, kui valja jatta see, et me toeesti veel ei olnud harjunud Eesti aja jargi 14-01 magama. Aga eks harjub.

Peagi aga hakkas aeg, mida koge paremini iseloomustab: ma soon midagi, mul pole orna aimugi, mis see on ja parem, ei tahagi teada!

Just praegu tsekisin sonaraamatut ja sain teada, et esmesel paevalk toitusime angerjast, mis oli aga se pikk usiilaadne asi, mida ma eile oosel yh raha eest tanavalt ostsin, pole aimugi. Igatahes, oli pool meetrit pikk ja krompsus hamba all.

Aga tanane reis yangzou umbrusse... Eino, taitsa Parahiina! Seda teed, misamooda me velodel veeresme voiks nimetada ka peenravaheks- hei, tule siit, kartula ja peedi vahel, ara sinna porganisse keera! ahpeal kohtasime yht onu, kes meid tte naitamise nime all bambuslodjal soidutas (maabusime muide otse kanalas, hiljem marssisime labi yhe kanalauda restorani- nii et sinna siis WHO hoiatused linnuturgude mittekylastamisest Kagu-Aasias).

Heips,

Yheso'naga, oleme elus ning jo'udnud otsapidi Yangshuo'sse, ja'rjekordsesse pa'kkpa'kkerite mekasse. Kui Guangzhou ja'ttis lihtsalt suurlinna mulje (va Shamiani saar), ning Guilin suutis meid huvitada umbes 3-4h, siis Yangshuo magnet alles hakkab meid siduma.

Tundub, et oleme siin niikaua kui vo'imalik. Nyyd aga tuleb minna raha vahetama (jajah, otsas juba), laenutatavaid jalgrattaid yle kaema ning siis aidaa kylavaheteele.

Muideks, transport on siis efektiivne - oleme kasutanud nii taksot, bussi, rongi kui metrood ning nuriseda pole midagi. Ole ainult mees ning tee neile putonghua's selgeks, mida soovid Metroo on selles suhtes vast ko'ige va'heno'udlikum.

Zaitian,
Alar

Meid ümbritseb lõdisemaajav ning vinguv sügis.
Mõistlikud olevused on juba ammu lõunamaal talvitumas.
Võhikud lahkuvad.

Võhikud käisid suvel küll ka korraks Kreetal, aga nii lühikesest tripist nii tsiviliseeritud saarele ei hakanud me siia reisiblogisse üldse kirjutamagi. Sedakorda lendame aga maailma keskpunkti - Hiinasse - ja sealt edasigi. Ehk siis kaugemale itta ja lõunasse kui võhikud eales varem jõudnud on. Kahju kohe, et mu hiina keele õpingud nii kaugesse minevikku jäävad, et peale "he hao" jms enam midagi meeles pole. Tuleb loota Maarja näitlejameisterlikkusele ja žestikuleerimisoskustele.

Väljalennuni on umbes 14 tundi. Meie õppimisvõimet näitab asjaolu, et pakkimist pole me isegi veel alustanud. Lugedes gulliverireiside blogi, võib see pealegi niikuinii tühjaks tööks ja vaimunärimiseks osutuda..

Travel light but happy

Alar,
rahulik ning üldsegi mitte (veel) ootusärev.